Kanamuna vs kanamuna – kas munadel on tegelikult vahet?

Muna on üks toitainerikkamaid toite meie laual. See sisaldab täisväärtuslikku valku, häid rasvu, koliini, seleeni ning mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. Aga kas kõik munad on toiteväärtuselt võrdsed? Mitte tingimata. Sest enne muna tuleb kana – ja väga palju sõltub sellest, mida kana sööb ja kuidas ta elab.

Mida mitmekesisem kana toidulaud, seda rohkem võimalusi toitaineterikkaks munaks

Tööstuslikus tootmises sööb kana peamiselt talle koostatud söödaratsiooni, mille põhikomponentideks võivad olla teraviljad, soja ja mais. Kana saab küll munemiseks vajalikud toitained, kuid tema menüü on kontrollitud ja ühetaoline. Tavapärase sööda puhul võivad soja ja mais pärineda ka GMO-kultuuridest, mille intensiivse kasvatamisega kaasnevad omad keskkonnaprobleemid. See on oluline, sest kana toitumine mõjutab ka muna koostist. Sööda kaudu saab muuta näiteks muna rasvhappelist koostist ning oomega-3-rasvhapete, karotenoidide ja teatud vitamiinide sisaldust. Just sellel põhimõttel toodetakse ka oomega-3-ga rikastatud mune.

See, mida kana sööb, mõjutab seda, millest muna koosneb.

Mahemuna ei tähenda automaatselt kõrge toiteväärtusega muna.

Mahemuna on tavalisest tööstuslikust munast oluline samm edasi. Mahetootmises kehtivad rangemad nõuded nii pidamisele kui söödale ning GMO-sööta kasutada ei tohi. Aga ka mahekana võib süüa peamiselt mahesertifikaadiga soja, maisi ja teravilja.Seetõttu tasub eristada kahte asja: kvaliteetne mahesööt ja päriselt mitmekesine toidulaud ei ole päris üks ja sama.

Rohumaa ja päike loevad

Õues olemine ei ole oluline ainult kana heaolu pärast. Rohumaa laiendab kana toiduvalikut ning selle mõju on nähtud ka munade koostist uurides. Rohumaapõhises toitumises on leitud erinevusi näiteks munade oomega-3-rasvhapete, karotenoidide ning A- ja E-vitamiini sisalduses. Ka päikesevalgusel võib olla oma roll. UVB-kiirgusega tehtud uuringutes on näidatud, et see võib suurendada munakollase D3-vitamiini sisaldust. Seega pole päriselt õues elava kana puhul küsimus lihtsalt ilusamas elus. Tema keskkond ja toit jõuavad välja muna toitainelise koostiseni.

Kodukana muna pole automaatselt parem

Ka kodukana võib elada väikeses aedikus ja süüa päevast päeva sama valmissööta. Kodukana muna väärtus sõltub sellest, kuidas kana tegelikult elab. Kui kana liigub suurel rohumaal, saab päikest, otsib ise toitu ning talle antakse lisaks kvaliteetset sööta, on tema toidulaud hoopis mitmekesisem kui kanal, kelle kogu menüü tuleb söödakünast. Ja kodukanade või tuttava väiketootja puhul on veel üks suur eelis: sa saad küsida, mida kanad päriselt söövad!

Aga mida tähendab toitainerikkam muna sinu jaoks?

Väga lihtsalt: sa saad oma toidust rohkem väärtuslikke toitaineid.

Munad annab kvaliteetset valku, rasvu, vitamiine, mineraalaineid ja koliini. Kui kana toitumise tulemusena sisaldab muna rohkem näiteks teatud oomega-3-rasvhappeid, karotenoide või vitamiine, saad neid muna süües ka sina rohkem. See ongi toitainetiheduse mõte – võimalikult palju kehale vajalikke toitaineid päris toidust. Muna on tänu valgule ja rasvale ka hästi küllastav ning sobib suurepäraselt täisväärtusliku eine aluseks.

Vaata munast kaugemale

Järgmine kord mune valides ära vaata ainult sõnu „mahe“, „vabapidamine“ või „kodumuna“. Küsi hoopis: Kus kana elab ja mida ta päriselt sööb?

Kõige väärtuslikum muna algab hästi toidetud kanast. Parimad eeldused toitainerikka muna tekkeks on kanal, kes pääseb päriselt õue ja päikese kätte, liigub rohumaal ning saab ise nokkida taimi, seemneid, putukaid ja muud looduslikku toitu. Kui sellele lisandub puhas, kvaliteetne ja toitainerikas lisasööt – ideaalis enda kasvatatud või vähemalt teada päritoluga –, on ka kana toidulaud võimalikult mitmekesine. Ja mida kvaliteetsemad on kana toitumine ja elutingimused, seda paremad on eeldused kvaliteetse ja toitainerikka muna saamiseks!