Miks valida kvaliteetset mahe rohumaaveise liha otse talust?

Miks valida kvaliteetset mahe rohumaaveise liha otse talust?

Mahe rohumaaveise liha populaarsus kasvab maailmas kiiresti, ja põhjusega. Inimesed otsivad puhtaid, naturaalseid maitseid, mis oleksid tervislikud, ausad ja päriselt loodusest. Eestis on selliseid kasvatajaid veel vähe, mistõttu tõuseb esile iga talu, kus loomade heaolu ja looduse hoidmine on päris väärtus.

Ühes armsas maatalus, kuhu kuus aastat tagasi kolis üks perekond, on loodud just selline harmoonia. See ei ole suurtootmine ega masinlik farm – see on koht, kus loomad elavad vabalt, aeglaselt ja väärikalt. Ja just sellise eluviisi tulemusena sünnib rohumaaveise liha, mis on eriline nii maitse kui ka toiteväärtuse poolest.

Miks rohumaaveise liha on nii eriline?

Loodusliku maitsetega täidetud liha

Rohumaaveised söövad seda, mis kasvab nende jalge all – püsirohumaa kõrrelisi, liblikõielisi, ravimtaimi ja metslilli. Nende menüü on mitmekesine ning just see mitmekesisus annab lihale eriliselt sügava ja “maalähedase” maitse.

Rohumaal kasvanud liha on:

  • maitselt aromaatsem ja tugevama karakteriga,
  • värskem, veidi “metsikuma” alatooniga,
  • tihedama tekstuuriga, kuid õrn pärast laagerdamist,
  • täis looduslikke nüansse, mida tööstusliku kasvatuse liha ei sisalda.

Loomulik kasv ja aeglane küpsemine = rikkalikum maitse.

Tervislikum rasvaprofiil

Uuringud on näidanud, et rohumaaveiste liha sisaldab:

  • kuni 5x rohkem oomega-3 rasvhappeid,
  • rohkem antioksüdante ja vitamiine,
  • vähem küllastunud rasvu,
  • 2–3x rohkem CLA-d, mis toetab immuunsust ja ainevahetust.

See on liha, mis toidab nii keha kui maitsemeeli.

Vabadus = pehmem liha

Stress mõjutab otseselt liha kvaliteeti. Vabalt ringi liikuv, looduslikku elu elav veis on rahulikum, mis tähendab:

  • õigemat pH tasakaalu,
  • pehmemat lihaskiudu,
  • mahlakamat ja kvaliteetsemat tulemust.

Just seepärast on rohumaaveise liha erilisel moel õrn liha, mis sulab suus.

Milline liha on parim?

Rohumaaveise puhul on iga tükk väärtuslik, aga need on kõige populaarsemad:

Kiireks küpsetamiseks:

  • filee – kõige õrnem
  • välisfilee – puhta, tugeva maitsega
  • entrecôte – parima marmorlusega
  • T-luu ja porterhouse – gurmeerestorani klassika
  • siselihas – mitmekülgne ja lihaseline

Pika küpsemise meistertükid:

  • rinnatükk (brisket) – BBQ kuningas
  • abalihas – sügava maitsega
  • kael – puljongite ja hautiste superstaar
  • veisepõsk ja saba – želatiinirikkad, erakordselt pehmed
  • kondiüdi luud – toitev, mineraalidest pungil

Rohumaaveise tugev maitse pääseb just aeglasel küpsetamisel kõige paremini esile.

Laagerdamine – saladus, mis teeb lihast tõelise delikatessi

Laagerdamine tähendab liha kontrollitud küpsemist. Loobutakse kiirustamisest, sest hea maitse sünnib ajaga.

Kaks põhilist meetodit:

1. Kuivlaagerdamine (dry-aged)

  • liha riputatakse avatud õhus,
  • niiskus ja temperatuur on hoolikalt kontrollitud,
  • maitse muutub pähkliseks ja sügavaks,
  • tekstuur eriti õrn,
  • tume koorik lõigatakse hiljem maha.

Kuivlaagerdatud rohumaaveis on gurmaanide absoluutne lemmik.

2. Märglaagerdamine (wet-aged)

  • liha laagerdub vaakumis,
  • maitse muutub mahlasemaks ja lihasemaks,
  • sobib hästi fileele ja siselihale.

Ideaalsed laagerdamisajad:

  • filee: ~14 päeva
  • entrecôte ja välisfilee: 21–28 päeva
  • brisket ja lihaselisemad tükid: 21+ päeva
  • kuivlaagerdus: 30–60 päeva (premium)

Laagerdamine muudab rohumaaveise liha elamuseks, mitte lihtsalt toiduks.

Pere talu, kus kõik algas kolmest loomast

Kuus aastat tagasi kolis üks pere maale. Nad tundsid, et ehtne maaelu tähendab ka loomadega koos elamist. Nii jõudsid viis aastat tagasi taluõuele esimesed kolm mägiveist. Pärast veisekasvatuse kursusi ja õpitöid kasvas karjapidamine loomulikult – samm-sammult, teadmiste ja kogemuste toel.

Tänaseks on sellest saanud päris peretalu, kus iga loom on isiksus ja iga päev osa ühise rütmiga elust.

Miks just mägiveised?

Sest nad on:

  • armsa välimusega,
  • rahuliku loomusega,
  • vastupidavad ja isepäised,
  • suurepärased rohumaade hooldajad.

Talu oli algusest peale mahe. Loomad söövad vaid rohumaasööta, liiguvad vabalt, naudivad suvel jões sulistamist ning kogevad elu nii, nagu veis peakski kogema.

Pereelu karja keskel

Talu tööd teevad abikaasad kahekesi. Lisa tööjõudu pole – ainult kaks töökätt ja palju südant. Lapsed aitavad rõõmuga eakohaste tegemistega: väravate avamine, söötmine, lihtsad talutööd. Nad on loonud sideme loomadega, mille kaudu õpitakse vastutust ja looduse rütmi paremini kui ühegi kooliõpiku kaudu.

Aastaring talus

Talvel: loomade toitmine toimub paar korda nädalas, kuid igapäevaselt kontrollitakse, et neil oleks piisavalt joogivett ja kõik oleks korras.

Kevadel: poegimisaeg toob talusse palju elevust ja ootusi, sest uued vasikad vajavad hoolt, tähelepanu ning õiget keskkonda ema juures.

Suvel: hooldatakse karjaaedu, niidetakse rohumaid ning samal ajal saavad loomad nautida vabalt liikumist ja sulistamist jões.

Sügisel: sorteeritakse loomad gruppidesse ja valmistatakse karja ette talveks, tagades loomade heaolu ja karjamaade korrashoiu.

Karjas elades ja loodusega koos areneb iga aasta oma moodi, tuues nii inimestele kui loomadele oma rütmi ja rõõmu.

Kaksikud, kes võitsid südamed

  1. aasta kevad tõi erilise loo. Üks lehm poegis kaksikud – haruldane juhtum, mis nõudis kohalolekut ja kiiret tegutsemist. Ema ei võtnud alguses mõlemat vasikat omaks. Lapsed eraldati karjast ning pandi ema juurde, et tekiks uus side ja turvatunne.

Täiendav hool ja inimkontakt tegid kaksikud äärmiselt sõbralikuks – nad lasid end kammida, sügada ja suhtlesid inimestega loomulikult. Tänaseks elavad nad Vormsi saarel, kus neist said armastatud pereliikmed.

Loodus, mis tänab tagasi

Peretalu naaber, loodusvaatleja Karl Adami, on näinud karjapidamise mõju ümbritsevale maastikule:

  • tagasi on tulnud kullerkupud ja metslilled,
  • käpaliste arvukus on tõusnud (eriti käokeeled ja ööviiul),
  • linnustik on elavnenud: suitsupääsukesi, sookiure ja kadakatäkse on rohkem kui varem.
  • Karjatamine teeb seda, mida masinad ei suuda:
    see taastab ja hoiab elurikkust.

See on ringlus, kus loodus annab, inimene toetab ja loomad hoiavad tasakaalu.

Elu, mida armastatakse

Pererahvas ei suru lastele peale mõtet talu üle võtta – igaüks valib oma tee ise. Kuid nad on loonud midagi, mis teeb neid iga päev õnnelikuks.

Ja sellele kõigele sobib kokku nende lemmikmõte:

“Vali töö, mida sa armastad, ja sa ei pea oma elus päevagi töötama.”

Just seda tunnet kannab endas nende talu – koht, kus hool, loodus ja rohumaaveised loovad midagi ausat, puhast ja tõeliselt väärtuslikku.

Kui sa tõeliselt hindad maitse- ja kvaliteedierinevust ning soovid kogeda rohumaaveise liha, mis on sündinud vabalt liikuva, stressivaba ja rohusööda peal kasvanud veise elust, siis tasub tellida otse tootjalt. Otse Pere talust tellides tead, et liha on värske, hoolikalt pakendatud ja pärineb looma heaolu arvestavast kasvatusest. Lisaks toetad väikest pereettevõtet ja tead, et iga tellimus aitab hoida karjamaad ning säilitada rohumaade elurikkust. Kõik info leiad Pere talu Instagramist: @peretalu.

Fleivor toob lugejani lood inimestest, väärtustest ja toodetest, mille tausta ja kvaliteeti me hindame ja soovitame.

Soovituslik lugemine ja viited:

 

Loe lisaks:

  • Millist panni valida? Tervis köögis algab õigetest tööriistadest

    Loe siit 

  • Suhkruasendajad vs looduslik magusus – mis on parem?

    Loe siit